Minu sugupuu

Vihmauss

Vihmaussi võib leida niidul, põllul, metsas, aias, aasal - kõikjal, kus mullas vähegi niiskust ja toitu leidub. Eriti palju on neid huumusrikkas mullas ja sõnnikuhunnikute ligidal. Ka kivide ja kauemat aega ühel kohal olnud palgi alt võib vihmaussi leida.Vihma ajal, kui muld vett täis imbub, ronib vihmauss hingamiseks maapinnale. Sellest ka nimi vihmauss.Vihmauss on ümarja, paljudest rõngakujulistest lülidest koosneva roosakaspruuni kehaga 10 - 15 cm pikkune limukas. Keha on kaetud limaga. Limane nahk on hingamisorganiks. Lima hõlbustab ka mullas roomamist.Vihmauss toitub kõdunevatest taimejäänustest, mida ta neelab mullaga koos.Vihmaussidel on suletud vereringe. Veresoontes ringlev punane veri annab neile roosaka värvuse. Vihmauss paljuneb munemise teel. Koorunud noored vihmaussid alustavad kohe iseseisvat elu. Varjatud eluviisi tõttu on vihmaussil maa all vähe vaenlasi, seal söövad neid vaid mutid. Maapinnale sattudes on nad aga toiduks paljudele lindudele ja loomadele. Vihmausse söövad pardid, siilid, linnud, sisalikud ja konnad.Zooloogide andmeil on maailmas ligi 200 liiki vihmausse. Soojades maades leidub väga pikki vihmausse. Eestis esineb peale hariliku vihmaussi ehk ööussi (kuni 30 cm pikk) veel punane vihmauss, harilik mullauss, sõnnikuuss jt.

Lugemiskontroll

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:

Vahur – Tambeti isa ja Jaanuse vanaisa

Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa

Metsa Jaanus–Tambeti poeg

Oodo – Emmi õde, lossiperemehe poeg

Emmi – Oodo vend, lossiperemehe tütar

Rüütel Kuuno –Vapper ja tugev Emiilia peigmees

Prohvet Pärt –Vana ja tark inimene kes oskab inimesi ravida.

Maanus –Jaanuse väga hea sõber, keda ta ravis ning talle palukesi viis

2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?Vahur päästis inimese kelle sulane ta oli ja ta andis talle selle eest Vahurile maalapi ja vabaduse.Vahur ütles oma surivooodil, et Tambet kaitseks oma vabadust ja maad, et nad ei suhtleks sakstega.

3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!Nende suhted oli head, nad vahetasid kaupu ja said sõbralikult läbi.

4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?Oodo oli äkiline, tujukas, uskus mida talle räägiti.

5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid?Nad said said omavahel hästi läbi, nad ei saanud üksteise peale vihaseks, ja Jaanus oli Emmisse armunud.

6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?Nad elasid vaeselt ja kui nad midagi valesti tegid või ütlesid läks sul väga halvasti.

7.Jutusta sündmustest Metsa talus!Jaanus peitis Maanuse enda majja ja tänu sellele hukkusid kõik sulased, Tambet sai vigastada ja Metsa talu põletati ära.

8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?Kõik arvasid, et ta on surnud ja tahtis kätte maksta.Inimesed hakkasid teda Tasujaks kutsuma.

9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.Tasuja kogus mehi ja otsustas Lodijärve lossi rünnata.Nad üritasid müüridest üles ronida, aga see ei õnnestunud ja nad saatsid osad mehed mööda puud üles ronima, et nad salaja lossi hiiliksid.Nii pääsesid nad lossi ja seal nägi ta Rüütel Kuunot ja Emiiliat.Emmi palus, et nad lossi rahule jätaksid.Tasuja käskis meestel taganeda ja nii läksid nad teistele teises võitluses appi.Kindlasse surma.

10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?Tasuja suri ning Eestimaa vajus veelgi raskemasse ja sügavamasse unne.Lool ei saanud olla õnnelikku lõppu kuna vastaseid oli palju rohkem, kui eestlasi.

Eesti Vabariik

Sinimustvalge lipp sai ametlikult Eesti Vabariigi riigilipuks 1992. aasta juunis.

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi.Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.Eesti hümni viisi tegi Soome helilooja Fredrik Pacius.
Eesti Vabariigi presidendi ametihoone asub Toompeal.
Eesti Vabariigi praegune  president on Toomas Hendrik Ilves.Enne teda olid presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Konstatin Päts.
Eesti Vabariigi sümbolid on vapp, lipp ja hümn.
Tähtpäevadel lehvib sinimustvalge lipp, sest see on Eesti riigi lipp.
Riiklikud tähtpäevad:

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20.august – taasiseseisvumispäev

Hümni lauldakse laulupeol, aktustel, olümpial kuldmedali võites, Eesti Vabariigi sünnipäeval ja muudel pidulikel sündmustel.Hümni ajal tõustakse püsti.
Hümni lauldes ja lippu heisates on rahvas mõtetes koos, kuna nad laulavad kaasa, ei sega vahele ja nad tunnevad oma maa üle uhkust.
Eesti kuulub Euroopa Liitu.