Eesti Vabariik

Sinimustvalge lipp sai ametlikult Eesti Vabariigi riigilipuks 1992. aasta juunis.

Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi.Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.Eesti hümni viisi tegi Soome helilooja Fredrik Pacius.
Eesti Vabariigi presidendi ametihoone asub Toompeal.
Eesti Vabariigi praegune  president on Toomas Hendrik Ilves.Enne teda olid presidendid Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Konstatin Päts.
Eesti Vabariigi sümbolid on vapp, lipp ja hümn.
Tähtpäevadel lehvib sinimustvalge lipp, sest see on Eesti riigi lipp.
Riiklikud tähtpäevad:

• 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev.
• 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
• 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
• 14. märts – emakeelepäev
• 9. mai – Euroopa päev
• 4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
• 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
• 23. juuni – võidupüha
• 24. juuni – jaanipäev
• 20.august – taasiseseisvumispäev

Hümni lauldakse laulupeol, aktustel, olümpial kuldmedali võites, Eesti Vabariigi sünnipäeval ja muudel pidulikel sündmustel.Hümni ajal tõustakse püsti.
Hümni lauldes ja lippu heisates on rahvas mõtetes koos, kuna nad laulavad kaasa, ei sega vahele ja nad tunnevad oma maa üle uhkust.
Eesti kuulub Euroopa Liitu.